Kasvades oma toiduga
Toidu kasvatamine on ellujäämiskunst
-
Toetame Tartu ja Lõuna-Eesti koole ja lasteaedasid õppeaedade rajamisel.
-
Mitmekülgne loovharidusprogramm aitab tõsta laste ja perede teadlikkust toidu kasvatamisest.
-
Praktilised õppematerjalid aitavad rajada maheaeda ja rikastada aias tegutsemist.
-
Loome aktiivse ja avatud Tartu kogukonnaaedade võrgustiku.
-
Korraldame õunamahla pressimise aktsiooni “Kubiseb ubinaist” ja propageerime kompostimist “Lehed toiduks!” sündmustel abil.
Üle 2300 Tartu ja Lõuna-Eesti lapse kasvatas aknalaual herneid
Hernetaim Tartu Kannikese lasteaia aknalaual.
Selle aasta veebruarikuu lõpus kuulutasime “Kasvades oma toiduga” õppeasutuste võrgustikule välja herne kasvatamise konkursi ja jagasime osalejatele stardikomplektid, kus olid Matogardi muld, Ussimo vermikompost, kohalikud ja võõramaised hernesordid. Sortidest ja liikidest jagasime Eesti kohalikke aedherne seemneid ´Virges´ ja ´Looming´. Samuti said osalejad proovida suhkruhernes ´Norli´ ja kikerherne kasvatamist. Aknalaual asus herneid kasvatama 148 rühma või klassi, kokku 2300 last ja 345 täiskasvanut.
Taimekasvatuskonkursside eesmärk on tutvustada lastele, kuidas toit lauale jõuab ja innustada peresid ka ise midagi aknalaual kasvatama. Herned olid ilusad rohelised ja enamus osalejatel nende kasvatamine õnnestus. Mõnel pool sai hernestele saatuslikuks ka kevadine intensiivne päike. Sama juhtus ka 2023. aasta kurgikasvatuskonkursil.
Paar gruppi proovisid herneid kasvatada ka läbipaistvas kilekotis, aga saaki sealt ei saanud. Üks õpetaja tegi katse, kus ta pani ühe koti sisse mulda, ühe sisse geeli, ühe sisse vatti ja igasse kotti pani herneseemne. Geeli sees taime ei arenenud, vati sees olev hernes läks kõige kiiremini õitsema, aga konkursi kokkuvõtete tegemise hetkeks ei olnud kaunu otsa tulnud. Mulla sees idanes hernes kõige kauem, aga õitses ja andis ka saaki.
Kõige varem ja kõige paremini andis saaki suhkruhernes, aga oli ka rühmi, kellel hakkas varem kandma mõni teine sort. Saagi suurus sõltus valgustingimustest. Kus rohkem valgust, seal suurem saak. Teadaolevalt sai kõige rohkem oma kasvatatud herneid maitsta Vara lasteaia Mõmmikute rühm, kes korjas ‘Virgese’ taimedelt 28 kauna ja ‘Loomingult’ 18.
Loovtööd
Kuna herned sirguvad üsna pikaks, siis loovtööde kategoorias sai esitada oma hernetugede lahendusi. Osa kasutas olemasolevaid vahendeid, nagu grilltikud, mida kasutatakse ka erinevateks meisterdustöödeks, aga osa olid läinud õue ja korjanud murdunud oksi, mida potti toeks panna.
Loovtööna sai esitada ka liblikõieliste sugupuude kirjeldusi. Raatuse kooli 2. klass tegi grupitööna referaadi, kus oli erinevatest liblikõielistest juttu. Referaat keskendus hernele, aga nad olid ka Eestis kasvavad looduslikud liblikõielised kirja pannud ja Toomas Kuke kukeaabitsast pildid juurde leidnud. Kambja Mesimummu Tähedraakonid meisterdasid väikesed raamatud valgest ristikust.
Toiduretsepte saadeti väga erisuguseid. Valmistati kikerherne omletti, herne-nõgesekreemi, hernekokteili, erinevaid salateid, aga ka hernepüreesuppi. Kõigi konkursile saadetud retseptidega saad tutvuda meie retseptikogumikus.
Tulemused
Maikuus esitas oma fotod, vaatluspäevikud ja loovtööd 111 rühma või klassi. Aktiivsemaid osalejaid tänasime 11. juunil toimunud võrgustiku kohtumisel Tartu Maarjamõisa lasteaias. Tublimad porgandikasvatajad olid Tartu Ristikheina lasteaia Kassikäpad, Tartu Poku lasteaia Metsavanad, Luunja lasteaed Midrimaa Midrihobud, Parksepa lasteaia Avastajad, Uurijad ja Katsetajad, Kolkja lasteaed, Tartu Helika lasteaia Mõmmikud. Peaauhind läks Kambja lasteaia Mesimumm Tähedraakonite rühmale, kes valisid auhinnaks õppemängu “Aed” ja mõned kuslapuu põõsad.
Aitäh Matogard, Maaelu Teadmuskeskus, Ussimo, Tartu Linnaraamatukogu Seemneraamatukogu ja Plantos, et hernekonkursi toimumist toetasite.
Loe ka aknalauakurgi ja porgandi ning kaalika ja naeri kasvatamise kokkuvõtteid.
Lisainfo
Triin Nõu
"Kasvades oma toiduga" kommunikatsioonijuht ja taimekasvatuskonkursside koordinaator
5358 5680