Kasvades oma toiduga

Sündmused

Kõik sündmused

Söödavad püsikud aias

Tartu Maheaia Linnupargi aed

Õunapäev "Kubiseb ubinaist": mahlategu ja õunanäitus

Mahekeskus, Eerika tee 2, Õssu küla, Kambja vald, Tartumaa

Toidu kasvatamine on ellujäämiskunst

  • Toetame Tartu ja Lõuna-Eesti koole ja lasteaedasid õppeaedade rajamisel. 

  • Mitmekülgne loovharidusprogramm aitab tõsta laste ja perede teadlikkust toidu kasvatamisest.

  • Praktilised õppematerjalid aitavad rajada maheaeda ja rikastada aias tegutsemist.

  • Loome aktiivse ja avatud Tartu kogukonnaaedade võrgustiku.

  • Korraldame õunamahla pressimise aktsiooni “Kubiseb ubinaist” ja propageerime kompostimist “Lehed toiduks!” sündmustel abil.

Toidutaimede viktoriin "Kasvades oma toiduga" kutsub toidu kasvatamist ja tarbimist mõtestama

Foto: Ruth Mändma
Viktoriinil parimat tomatit valima ei pea, aga õigete vastusevariantide vahel tuleb siiski otsustada.

Kutsume osalema viktoriinil "Kasvades oma toiduga", et mõtestada, kuidas me toitu kasvatame ja tarbime. Viktoriin on avatud Maa päevast, 22. aprillist kuni 18. maini 2024, mil tähistatakse rahvusvahelist taimede lummuse päeva.

Mitmed viktoriinis olevad teemad on välja kasvanud õpetajate omavahelistest vestlustest, kuidas lastele erinevaid ellujäämiskunste, sealhulgas toidu kasvatamist, tutvustada. Küsimused aitavad meelde tuletada, kuidas loodusseaduste toimimist aias ära tunda, lükkavad ümber erinevaid väärarusaamasid ja meenutavad ajas ununevaid töövõtteid. “Oma toidulauda saab rikastada ka aknalaual maitsetaimi kasvatades. Loodame, et viktoriini küsimused ärgitavad mõtlema, kust ja kuidas igapäevane toit taldrikule jõuab. Julgustame seda teemat nii kodus pereringis, kui ka koolitunnis käistlema,” rääkis Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja ja „Kasvades oma toiduga“ projektijuht Elen Peetsmann.

Viimastel aastatel on linnapildis märgata aina rohkem potipõllumajanduse ja toidutaimede kasvatamisega tegelejaid. Seda näeb nii õppeasutuse aedades, kui ka paneelmajade vahel liikudes. “Kevadine peenarde vahel müttamine ja meid ümbritsevas tärkavas roheluses viibimine on muutunud õppeasutustes tänu õpetajatele normaalsuseks ning aina vähem kohtab õpilasi, kes ei julge lepatriinut kätte võtta või ilma kühvlita mullas sonkida. Õpilased on need teadmised koju viinud. Selle tulemusena on nii mõnedki pered linnaaeda peenraid looma hakanud või kasvuhoone püsti pannud,” ütles Tartu loodusmaja õppejuht, taimetarkade huviringi õpetaja ning viktoriini enamike küsimuste autor Pille-Riin Pärnsalu.  

Viktoriinile saab vastata hiljemalt 18. mail 2024. Osalema on oodatud kõik huvilised sõltumata eelteadmistest ja vanusest. Tublimate vastajate vahel loositakse välja erinevaid auhindu. Kõige keerulisemale küsimustikule on võimalik vastata ka inglise keeles.